Kodukindlustus
Meie kodu on meie kindlus.
Aga ka kindlus vajab kaitset.
Kuidas oleks võimalik kaitsta oma eluaset?
Variant 1
Standardsed riskid, mida nõuavad ka krediidiasutused:
- Tulekahju, otsene pikselöök, plahvatus, lennuki/helikopteri allakukkumine
- Torm ja tugev tuul
- Seadme leke (veetorud, kanalisatsioon, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid)
- Vandalism
- Murdvargus, röövimine
Variant 2
Koguriskikindlustus – maksimaalne kaitse ootamatu ja ettenägematu kahjujuhtumi korral.
Antud kindlustuse tingimustes on kirjas ainult välistused (kahjud, mida ei hüvitata): kahjud, mis tulenevad kulumisest, korrosioonist, hallitusest, närilistest ja muudest kahjuritest, vajumisest, projekteerimisvigadest, ehk teisisõnu kõik kahjud, mida on võimalik ette näha ja ära hoida.
Mida on võimalik kindlustada?
- Korter – ainult siseviimistlus (põrandad, laed, seinad), kandvad- ja välisseinad siinkohal kindlustatud ei ole. Korter on kindlustatud tema taastamisväärtusele. Koos siseviimistlusega on automaatselt kindlustatud: elektrisüsteem, elektrimõõdik, sisseehitatud sanitaartehnika. Siseviimistluse alla kuuluvad samuti sisseehitatud riidekapid, puuküttega ahjud ja ripplaed.
- Ehitise osa – kindlustada on võimalik lisaks korteri siseviimistlusele ka korterile kuuluvat maja mõttelist osa ehk välisviimistlust, osa keldrist või pööningust, ühiskasutatavat rõdu ja koridori.
- Elumaja kindlustamisel on kaetud sise- ja välisseinad, katus, veranda ja trepid. Koos hoonega on kindlustatud ka väiksemad kõrvalhooned (10–20 m²). Lisaks on kindlustatud ka rajatised nagu piirdeaed, tänavavalgustus, mänguväljak, kasvuhoone ja muud sarnased väikeehitised. Suuremad ehitised peavad poliisil olema eraldi märgitud.
Parandused:
- Parandatud joonkriipsude paigutus (10–20 m², mitte 10-20m²).
- Tekst jagatud punktideks ja alamrubriikideks paremaks loetavuseks.
- Mõningad laused sujuvamaks muudetud, keele- ja kirjavahemärgivead parandatud.
- Kasutatud ühtlast terminoloogiat.
Maja, kus ei elata alaliselt, ning suvila kindlustus ei erine väga tavalise hoone kindlustusest. Küll on aga kindlustusrisk kõrgem ning kindlustusmakse suurem, kuna see ei ole nende alaline elukoht. Osa kindlustusandjaid ei kata selliste majade puhul torustiku lekkest tulenevaid kahjusid ning murdvarguse risk on kaetud ainult juhul, kui automaatne valvesignalisatsioon on ühenduses turvaettevõttega.
Ehitusjärgus hoonet on samuti võimalik kindlustada, kui hoone karp on valmis ehk olemas on seinad, katus, aknad ja uksed, kuid kindlustatavate riskide valik on piiratud.
Kõrvalhooneid nagu saunasid, kuure ja garaaže, on samuti võimalik kindlustada, kuid riskide valik on piiratud.
Korteris või elumajas asuva koduse vara kindlustamisel on vajalik lisada kindlustatava vara nimekiri. Vahel jaotatakse vara ka gruppidesse: mööbel, elektroonika, riided jne. Kallimad esemed on poliisil vaja eraldi märkida.
Korteri või elumaja kindlustussumma on selle elamu kahjujuhtumi eelse seisukorra taastamisväärtus ja erineb elamu turuväärtusest. Näiteks maal asuv maja võib maksta vähem kui linnas asuv, kuid majade taastamisväärtused võivad olla võrdsed.
Nii uutes kui vanades majades võivad juhtuda õnnetused veevarustuse, kütte- ja muude süsteemidega. Need võivad kahju põhjustada mitte ainult kindlustatule, vaid ka kolmandatele isikutele (näiteks alumistele naabritele). Seepärast on mõistlik lisada kodukindlustusele ka tsiviilvastutuskindlustus.