Korteriühistu kindlustuse tingimused on selgelt määratletud ja välja arendatud korteriühistut ning selle elanike vajadusi ja huvisid arvestades. Samuti ka nende kohustusi panga ees laenu või hüpoteegi olemasolul.

Korteriühistu kindlustus koosneb tavaliselt kahest osast: vara- ja vastutuskindlustus (kolmandate isikute ees).

Kindlustusobjekt: korteriomanike ühisomand – maja osad, mis kuuluvad korteriomanikele vastavalt nende korteri suurusele. Sellised osad on maja seinad, katus, rõdud, välisaknad, trepikojad, keldrid, pööningud ja tehnosüsteemid (kütte-, vee-, ventilatsiooni-, elektrisüsteemid jne).

Kindlustatavad riskid:

• Tulekahju
• Loodusõnnetus
• Veekahju (küttesüsteemide, vee- või kanalisatsioonitorustiku leke)
• Vandalism
• Murdvargus
• Vastutus kolmandate isikute või rentnike ees.

Samuti on võimalik lisada ka täiendavaid katteid. Näiteks prahi koristuskulud (kahjujärgselt), ajutise elukoha rendikulud ja kolimiskulud, kui elukoht on kindlustusjuhtumi tagajärjel muutunud elamiskõlbmatuks.

Korteriühistule võib laiendada ka koguriskikindlustust, mille puhul on kindlustusjuhtumiks kõikvõimalikud äkilised ja ettenägematud sündmused. Kindlustustingimustes pole kirjas kindlustatud riskid, vaid märgitud välistused. Reeglina on sellisteks ettekavatsetud tegevused ja juhtumid, mille saaks ära hoida järgides ohutusnõudeid. Kindlasti vajab märkimist asjaolu, et koguriskikindlustus pakub suuremat katet, kui standardne riskide pakett.

Meie kodu on meie kindlus. Aga ka kindlus vajab kaitset. Kuidas oleks võimalik kaitsta oma eluaset?

Variant 1
Standardsed riskid, mida nõuavad ka krediidiasutused:

• Tulekahju, otsene pikselöök, plahvatus, lennuki/helikopteri allakukkumine
• Torm ja tugev tuul
• Seadme leke (veetorud, kanalisatsioon, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid)
• Vandalism
• Murdvargus, röövimine

Variant 2
Koguriskikindlustus – maksimaalne kaitse ootamatu ja ettenägematu kahjujuhtumi korral. Antud kindlustuse tingimustes on kirjas ainult välistused (kahjud, mida ei hüvitata): kahjud, mis tulenevad kulumisest, korrosioonist, hallitusest, närilistest ja muudest kahjuritest, vajumisest, projekteerimisvigadest ehk teisisõnu kõik kahjud, mida on võimalik ette näha ja ära hoida.

Mida on võimalik kindlustada?

Korter – ainult siseviimistlus (põrandad, laed, seinad), kandvad- ja välisseinad ei ole siinkohal kindlustatud. Korter on kindlustatud tema taastamisväärtusele. Koos siseviimistlusega on automaatselt kindlustatud: elektrisüsteem, elektrimõõdik, sisseehitatud sanitaartehnika. Siseviimistluse alla kuuluvad samuti sisseehitatud riidekapid, puuküttega ahjud ja ripplaed.

Ehitise osa – kindlustada on võimalik lisaks korteri siseviimistlusele ka korterile kuuluvat maja mõttelist osa ehk välisviimistlust, osa keldrist või pööningust, ühiskasutatavat rõdu ja koridori.

Elumaja kindlustamisel on kaetud sise- ja välisseinad, katus, veranda ja trepid. Koos hoonega on kindlustatud ka väiksemad kõrvalhooned (10-20m²). Lisaks on kindlustatud ka rajatised nagu piirdeaed, tänavavalgustus, mänguväljak, kasvuhoone ja muud sarnased väikeehitised. Suuremad ehitised peavad poliisil olema eraldi märgitud.

Maja, kus ei elata alaliselt, ning suvila kindlustus ei erine väga tavalise hoone kindlustusest. Küll on aga kindlustusrisk kõrgem ning kindlustusmakse suurem, kuna see ei ole nende alaline elukoht. Osa kindlustusandjaid ei kata selliste majade puhul torustiku lekkest tulenevaid kahjusid ning murdvarguse risk on kaetud ainult juhul, kui automaatne valvesignalisatsioon on ühenduses turvaettevõttega.

Ehitusjärgus hoonet on samuti võimalik kindlustada, kui hoone karp on valmis ehk olemas on seinad, katus, aknad ja uksed, kuid kindlustatavate riskide valik on piiratud.

Kõrvalhooneid nagu saunasid, kuure ja garaaže, on samuti võimalik kindlustada, kuid riskide valik on piiratud.

Korteris või elumajas asuva koduse vara kindlustamisel on vajalik lisada kindlustatava vara nimekiri. Vahel jaotatakse vara ka gruppidesse: mööbel, elektroonika, riided jne. Kallimad esemed on poliisil vaja eraldi märkida.

Korteri või elumaja kindlustussumma on selle elamu kahjujuhtumi eelse seisukorra taastamisväärtus ja erineb elamu turuväärtusest. Näiteks maal asuv maja võib maksta vähem kui linnas asuv, kuid majade taastamisväärtused võivad olla võrdsed.

Nii uutes kui vanades majades võivad juhtuda õnnetused veevarustuse, kütte- ja muude süsteemidega. Need võivad kahju põhjustada mitte ainult kindlustatule, vaid ka kolmandatele isikutele (näiteks alumistele naabritele). Seepärast on mõistlik lisada kodukindlustusele ka tsiviilvastutuskindlustus.